Eesti
English 日本語
Eesti ja Jaapan »

Jaapan - Relations

10.06.2015

viimati uuendatud: 12.08.2014

 

Jaapan tunnustas Eesti Vabariiki 6. märtsil 1919 de facto, 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu (sh Jaapan) Eesti Vabariiki de iure. 8. märtsil 1921 tunnustas Jaapan Eesti Vabariiki de iure ka eraldi aktiga. 1921. aastal Riiasse määratud ajutine asjur kattis ka Eestit.

1934. a. määrati ametisse Eesti aukonsul Dairenis, Lõuna-Mandžuurias Alfred Ruthe, kelle tegevuspiirkonnaks sai kogu Jaapan.

1935. a. alustas tegevust esimene Jaapani aukonsul Tallinnas - Voldemar Puhk, 1937. a. akrediteeriti Riias resideeriv Jaapani saadik Shin Sakuma ka Tallinnasse. 1939. a. avati Tallinnas Jaapani diplomaatiline büroo, mis tegutses 29. juulini 1940.

Suhted alates 1991
 

6. septembril 1991. a. andis Jaapani erivolitustega suursaadik Hirokazu Arai Tallinnas üle Jaapani valitsuse ametliku läkituse EV iseseisvuse tunnustamise kohta. 10. oktoobril 1991 taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted ja 1. jaanuaril 1993. a. avati Tallinnas Jaapani saatkond.

4. märtsil 1996. a. avati Eesti Vabariigi Suursaatkond Tokyos.

19. oktoobril 2010 andis Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Jaapanis Toivo Tasa volikirjad Jaapani Keiser Akihitole.

23.novembril 2012 andis Jaapani suursaadik Tetsuro Kai üle volikirjad President T.H. Ilvesele.

7. aprillil 2011 taasasutati Eesti - Jaapani parlamendirühm. Rühma esimees on Imre Sooäär (eelmised grupid asutati vastavalt 1996, 2000, 2003, 2007).

1991. aastal asutati Hokkaido saarel Jaapani-Eesti sõprusühing (esimees Masatoshi Nakamura). 1992. aastal loodi Tallinnas Eesti-Jaapani Assotsiatsioon (esimees Heikki Vallaste), mis tegeleb näituste ja loengusarjade korraldamise ning jaapani kultuuri tutvustamisega. 2004. a. veebruaris asutati Tokios Jaapani-Eesti sõprusühing (esimees Kosaku Yamaguchi).

27. novembril 2013 toimus parlamendiliikmete Jaapani-Eesti Sõprusgrupi üldkoosolek Tokyos. Hr Yoshitada Kounoike sai esimeheks ning 33 ülem- ja alamkoja liiget liitusid grupiga. Esmakordselt loodi Jaapanis Eesti sõprusrühm 1996. aastal, kuid rühma tegevus soikus aastatel 2009-2010, mil  parlamendi valimiste tulemusel lahkus suur osa selle liikmetest.
 

Olulisemad visiidid
 

Jaapanisse
märts 2014 president Toomas Hendrik Ilves
jaanuar 2014 välisminister Urmas Paet
märts 2013 kaitseväe juhataja Riho Terras
oktoober 2011 Riigikogu esimees Ene Ergma
veebruar 2010 peaminister Andrus Ansip
veebruar-märts 2008 välisminister Urmas Paet
oktoober - november 2004 president Arnold Rüütel
juuni 2002 välisminister Kristiina Ojuland
september 2001 majandusminister Mihkel Pärnoja koos äridelegatsiooniga.
Eestisse
september 2013 valitsuskabineti vanem-aseminister Yasutoshi Nishimura
mai 2011 asevälisminister Yutaka Banno ametlik visiit
august 2007 aserahandusminister Kazunori Tanaka
mai 2007 Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko ametlik visiit Eestisse
juuli 2006 Jaapani majandus- ja haldusreformi, eripiirkondade strukturaalreformi ja regionaalarengu minister Kouki Chuma
september 2002 aserahandusminister Hidehisa Otsuji
mai 2002 asevälisminister Shigeo Uetake

Lepinguline baas

 

  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani Tööstuspanga vaheline kavatsuste memorandum (jõustunud 11.03.96)
  • Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vaheline vastastikusest viisanõudest loobumise kokkulepe (jõustunud 01.12.99)
  • Eesti ja Jaapani välisministeeriumide vaheline koostööprotokoll allkirjastati juunis 2002 välisminister Ojulandi töövisiidi käigus. Sellega pandi alus regulaarsetele poliitilistele konsultatsioonidele.
  • 19.12. 2000 fikseeriti Eesti ja Jaapani vaheline õiguslik alus edasisteks lepingulisteks suheteks, st - jõus on ainult need kahepoolsed lepingud, mis on sõlmitud peale 20.08.91.
  • Protokollid, kokkulepped ja rakenduslepingud Jaapani valitsuse poolsete kultuuri-, haridus- ja sporditoetuste andmise eesmärgil.
     

Majandussuhted

 

Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on head ja arenevad stabiilselt. Tokyos tegutseb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindaja Kosaku Yamaguchi.
Tänu Eesti valitsuse edukale koostööle Jaapani autotootja Mitsubishiga saab 2011-2013 teoks maailmas unikaalne projekt. Eestis rajatakse tervet riiki kattev elektriautode laadimise taristu (250 elektriauto laadimisjaama) ning Eesti teedele jõuab 509 Mitsubishi MieV elektriautot, mida hakkavad kasutama Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Lisaks avab Eesti valitsus veel toetusprogrammi, mille abil on inimestel odavam elektriautot soetada.

Kaubavahetus
 

Eesti kaubavahetuse saldo Jaapaniga on viimastel aastatel positiivne ning ekspordimaht on stabiilselt samaks jäänud, võrreldes eelmise aastaga ja moodustab 2013. a. vaid 0,52% Eesti koguekspordist. Kaubakäibelt oli Jaapan Eesti partnerite seas 29., ekspordimahult 23. ja impordimahult 32. positsioonil (0,2%).

Eesti kaubavahetus Jaapaniga aastatel 2007 – 2013 (miljonites eurodes):

aasta eksport import
2007 42.4 89.4
2008 39.4 51.0
2009 39.4 17.4
2010 47.7 27.1
2011 60.9   24.9
2012 66.1 36.8
2013 59.5 23.8

2013. a. ekspordist moodustasid enamuse puittooted – 38,3 mln; seejärel keemiatooted – 6,5 mln ning järgmisena muud tööstustooted (mööbel, madratsid, mänguasjad, spordivahendid) – 4,4 mln.

2013. a. imporditi: masinaid ja mehaanilisi seadmeid, elektriseadmeid – 15,8 mln;  sõidukeid, lennukeid, laevu ja muid transpordivahendeid  - 3,2 mln ning optilisi, foto-, kinematograafia-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiiniseadmeid  – 1,1 mln .

Investeeringud
 

Eesti Panga andmeil on seisuga 31.12.2013 Jaapanist Eestisse tehtud otseinvesteeringuid summas ligi 7,7 mln eurot. Põhilised sektorid on: kinnisvaraalane tegevus  ning hulgi- ja jaekaubandus.

Haridus- ja kultuurisuhted
 

Jaapan on Eestit korduvalt toetanud kultuuri- ja hariduse valdkondades vastavalt ühekordselt sõlmitud valitsuste vahelistele kokkulepetele. Jaapani valitsus on toetanud Tartu Ülikooli keelelaboratooriumi sisustamisel (4,1 miljonit krooni), Tallinna Ülikooli jaapani keele õppeklassi sisustamisel ning vajaliku tarkvara hankimisel (ligi 3 miljonit krooni) ning Eesti Humanitaarinstituuti õppematerjalide ja tehnika muretsemisel (ligi miljon krooni). Rahastatud on Kunstimuuseumile eksponeerimis- ja konserveerimisvahendite, Muusikaakadeemiale helivarustuse ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolile muusikariistade hankimist. Jaapanis 1993. a. loodud sihtasutus EU-Japan Fest’i ülesanne on arendada Jaapani koostööd Euroopa kultuuripealinnadega  - toetada rahaliselt Jaapanile huvipakkuvaid kultuuripealinna üritusi.  Nadolid tegevad ka Tallinna üritusteprogrammis 2011.a.

Jaapanis on Eesti kultuurist hinnatud koorilaul ja animatsioon. Tiia Ester Loitmele omistati 2008. a detsembrikuus Jaapani teenetemärk. Jaapani juhtivaid orkestreid on käinud juhatamas nii Neeme, Paavo kui ka Kristjan Järvi.

Eestis saab jaapani keelt ja kultuuri õppida Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu Ülikooli keeltekeskuses, Tallinna Ülikoolis, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis, Tallinna Keeltekoolis.

Tunnustatuim jaapani keele ja kultuuri asjatundja on Eestis Tallinna Ülikooli professor Rein Raud, kellele on omistatud Jaapani prestiižika Tõusva Päikese Ordeni Kuld ja Hõbe Tähe Aumärk tema panuse eest Jaapani-uuringute juhtimisel ning jaapani keele õpingute arendamisel Eestis.

2004. a. mais sai Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson esimese eestlase ja üldse väheste eurooplastena Jaapani professionaalse sumo föderatsiooni liikmeks. 2010. aastal 31. märtsil omistati Kaido Höövelsonile alias Barutole, Ozeki tiitel, mis on sumo kõrgliiga teine auaste. Baruto on kaheksas välismaalane, kes on eelmainitud tiitli pälvinud. Märkimisväärne on ka fakt, et esimesed noorte sumo maailmameistrivõistlused väljaspool Jaapanit toimusid 2006. a. augustis Rakveres, kus kahe aasta pärast 11.-12.10.2008. a. leidsid aset ka täiskasvanud amatööride sumo maailmameistrivõistlused.

31.juulil 2011.a. avati Kadrioru pargis Jaapani aed, kuhu on paigutatud ka Jaapani Hiroshima Rahukivi Assotsiatsiooni poolt 21.oktoobril 2011.a. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvesele kingitud Hiroshima rahukivi.

2012.a sügisel toimusid Tokyos, Kyotos ja Naras Mari Kalkuni plaadiesitluskontserdid. Korraldajaks oli Sonihouse, Mari Kalkuni plaadi välja andnud firma Nature Bliss, Pastaca plaatide väljaandja Afterhouse. Loodi uusi kontakte kontserdikohtade, produtsentide ja loovisikutega. Kutsed on olemas uueks tuuriks. Plaadimüük („Üü tulõk“, „Vihmakõnõ“) läheb Jaapanis hästi.  

Alates 2015 on Paavo Järvi Tokyo NHK Sümfooniaorkestri peadirigent.

Mitmed koostööprojektid toimivad läbi EL-JP koostööraamistike.

Jaapani filmikunstnik Koji Fukada võitis oma filmiga “Au revoir l'été ” parima režissööri auhinna 2013. a. Pimedate Ööde Filmifestivalil.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Tokios 2- 6- 15 Jingu-mae, Shibuya-ku, Tokio 150-0001 tel. (813) 54 12 72 81, e-mail: Embassy.Tokyo@mfa.ee